Pühapäev, oktoober 09, 2022

Sügis sadas tuppa

 Sügislehed langesid põrandale ning korvi. Rõõmu oi kui palju. Eriti Kass Bongole. 

Meisterdasime leheussi. 
Mina sain nõela varba vahele, siis võeti laste poolt nõel ära. Ajasid jälle ise edasi puulehti lõnga otsa. Emme õmbles musta nööpi silmaks. 
Nüüd  ripub leheuss 2022 mul köögis. Kõik lapsed saavad tulla vaatama. Ei lähe jagelema, kes rohkem aitas teha ja kelle oma... Rõõm igaühel. 
Mul seinal ripub veel ka .leheuss 2021. Ehk pisut värvist ära, aga ikka rõõmsa näoga. 😀

Nii vähe on vaja, et naudita head olemist oma inimestega. Ja loomadegagi. Kotitäiest sügislehtedest toapõrandal. 

Me unustame väikesed rõõmud. On suured mured... 

Kui olin plika. siis tegi papa kastanimunadest ja tammetõrudest loomaaiad ... Ootasin juba sellepärast sügiseid. Teadsin küllap. et siis saab taas vahvat koos teha...  

Muide meil oli ka telefon kodus. Omal ajal oli luks ja enneolematu uhke asi. Mul lubati ka telefoniketaga mängida. Oli vahel lahe. kuid tüdinesin hästi kiiresti. Muud mängud olid põnevamad. See võis olla nutikaajastu eelkäija, kuid minule mitte. Mul pole ikka veel nutitelefoni ning ega ma ka ei igatsegi. Noh ehk mõnes mõttes oleks lihtsam... Mina ei mängi ühtki arvutimängu.... Kunagi korraks proovisin mängida - ei ole see, mida mina soovin.
Olla kohal.
Päriselt. 
Teha koos.
Olla üksi ka päriselt...

Kommentaare ei ole: