...kui olla üle saja seitsme aasta mõni päev tõbine. Usun, et elamine sai jälle värskema näo ja kuidagi suuremaks. Ei saanud asju ei vähemaks ega rohkemaks. Keskpõrandale sai tantsuruum küll. Päris kaua mõtlesin, kuidas paigutada. et anda uus hingamine... Seni kauakski. kuni pean veel siin kükitama...
Just sel praegusel ajal saab mul siin samas korteris elatud ja oldud 33 aastat. Mäletan esimesi hetki siin Aivariga... kuid ma ei mäleta täpselt kuupäeva - oktoobri lõpp ,novembri algus oli... Ja mõtlesin, et siia kauaks ei jää...
Nüüd on viimane aeg siit minna...
Tervis juba parem. Kohv läheb alla. Paar päeva ei suutnud kohvigi juua... Ei ole hullu. See positiivne, kui kohvi vähem juua. Ja kui lasta end mõni päev sõpradel end nunnutada ja rahulikult aja maha võtta jalad kuumas vees istudes mässitud teki sees... Oli mõnus lihtsalt. Ma ei valuta tõesti pead, kus sain köha - keskendun terveks saamisele.Isegi eile laulsin laulutunnis. Olen õppind ingveri teed jooma jne. Tegelikult on olnud päris huvitav ja põnev nädal, kuigi enda meelest rahulikum ja pooled asjad tegemata... Aga mitte kõik pole tegemata tõbise olemise taha... Mõne asja puhul pole õige aeg käes... Igal mõttel ka õige hetk. ´
On olnud päevi, kus olen rohkem üksi... Ei ole erilist vahet, kas olla tervena või pooltõbisena üksi. Võib-olla tõbisena teen asju veel aeglasemalt, kuid hätta pole jäänud.
Lastel alati miskit uut ja põnevat minu juures teha ja õppida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar