Reede, november 25, 2022

Inimene ongi ise kõige - kõige

 Käisin täna õhtul Päästeameti ja valla kriisikoolitusel korteriühitustele...   

Tegelikult mulle meeldib lühikoolitustel käia. Polnudki mõned head aastad sellisel üritusel käinud. Ei ole nagu põhjus ega kuhugi asja olnud...  Samas aga olen koguaeg juurde saanud tarkust igasugustel kursustest, koolitustest , jm - seega ma ei saa siiski väita, et pole kuskil osalenud. Olen ja päris palju.  Tänane oli pisut-pisut ametlikum...    

Tõsi asi on see, nagu mina olen koguaeg rääkinud, et inimene saab kõige enne end ise päästa. See jäi kõlama minu kõrvu ja südame. Nagu inimene loob ja teeb oma elu, peab ta ka mõtlema, kuidas jääda ellu kriisi hetkedel. Ja mis mind end üllatas, ma ei tundnud mingit ärevat hirmu... On olnud pikk aeg, kui sõna sõda või tormgi ajasid mind paanika... Elus saab olema palju asju, mis peavad ja võivad juhtuda. Inimene ise saab paljusid asju ära hoida... 
Olen nõus sellega väidega Päästeameti ametnikuga, mida mugavam on elu-olu, seda haavatum on inimene, kui talt võtta harjutud hea... 
Nii ongi. 
Ja praegu olen tänulik selle üle, et mul on olnud mitmeid kriisi olukordi. Juba sünnihetkest, seda ma muidugi ei mäleta ise, kuid millegipärast usun, et see  sai esimeseks proovikiviks mulle olla või mitte olla... Issakene, kui mitmed olukorrad on elus ettetulnud, kui mõelnud, et väljapääs puudub... Ja mitte vaid minul... Ma ei taha neile tagasi  mõelda enam, kuid kui vaja, siis mõtlen kui õppetundidele. Ei ole kindlasti ohver iseendas... 
Tõsi, need on olnud minu jubedad hetked. Ei ole õnneks paljude inimeste... Kuigi näiteks torm Pärnus puudutas sadu ja sadu hingi... Olin  kodus üksi väikese Morelliga... Paanikas    olin... Tartuski oli suur suur tuul... Öised hirmud... 
Või kui mamma ellu jäämine sõltus minust. ja mu enda mitte ära külmumine.... Ja nii edasi ja nii edasi..
Ma ei tea ning ma ei taha teada, mis hullu võib siin maailmas veel tulla, kus pean end ületama, lihtsalt päästma  end   ja teisigi... Ma lihtsalt ei suuda sellele mõelda ... Kas peakski... Olla kohal praeguses hetkes. Praegu on igavene. Seega ma soovin olla kohal seni, kuni elan. Ma ei tea, mis järgmine praegu toob... Loodan, et armastust ja rahu loovad maailma. Teistmoodi lihtsalt ei saa maailm eksisteerida edasi. Armastust on läbi aegade aidanud maailma püsti hoida. Minu meelest.
Kui vaja ja kui saan aidata raskel hetkel, küll siis olen ka olemas oma nõu ja jõuga.  

Kommentaare ei ole: