Väike sõber Otto õppis ütlema Tiia nime. Saadeti video - nii armas 😊
Olen ikka tohutult rikas, et mul palju vahvaid väikesi sõpru. 💖
Ma saan öelda, et üha rohkem olen oma nime üle uhke. Hea lühike. Hea hääldada. Hea kirjutada. On kuidagi läinud, et kunstnikumaalidel on ka vaid Tiia... Minu meelest sobib lihtsalt.
Hea tähendus on mu nimel ka. Sellest olen kirjutanud ja rääkinud palju palju... Usun järjest kindlamameelel, et mina siin maailmas olengi kingitus Jumalalt. Ehk siis Loojalt. Minu nimi ja mina ise ei saa olla juhuslik häiriv apsakas... Juba mu nimi ootas poolteist aastat enne mu sündi ... ning üleüldse olin oodatud... Tiia 😊
Tavaliselt nimele ei mõelda. See on lihtsalt olemas. Kellegi pandud. Ema ja isa poolt kaasa antud. Vahel meeldib, vahel ei meeldi. Keegi kutsub nii. Ollakse leppinud või harjunud seenimeline olema. Aga vähem teatakse, mis võib peiduta nime taga...
Arvan, et vähesed vanemad mõtlevad nime tähendusele või mis müstika võib olla lapsel eluaeg kaasas. Pigem valitakse nimi muude valikute järgi, mis on ka vajalikud meeldimised... Ja vahel valib hoopis väike lapski omale nime...
Kord aastas on hea juurelda, miks olen see Tiia, kuid mitte too Maali või Juuli...😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar