Tulen ma õhtul linnast koju, näen küll et eestoas on midagi teistmoodi, kui hommikul jäi. Mänguasjad laiali ja mingi seelik laua peal, kuid ma ei pööranud sellele väga tähelepanu. Päev väga emotsiooniderohke ja tore. Siis jäin äkki tagatoa nurka vaatama, kus oli hommikul pesurest ja nüüd oli midagi väga "valesti".
Siis käis mul kiljatus, et mis toimub!!! Et kas ma näen und või on see ilmsi! Toas olid lapsed, Kai ja isiklik abistaja Mirjam.
Jah, minu tühjas voodinurgas oli voodi!!! Ja voodi peal silt - ÜLLATUS!
No mine veel linna laiama... Kusjuures, hommikul kui Kai mind trepist alla aitas, siis ta uuris, kuidas ma suhtun üllatustesse 😀
See kink olevat mulle emadepäevaks juba (mul olegi aastaid nii suurt üllatust olnud). Tegelikult mul ei olegi siin kodus päris voodit olnud. Nagu te mäletate, ma tahtsin seda juba tükk tükk aega tagasi. Kujutage ette, et üks väike eesti naine Kai, kes on mulle väga kallis inimene, kellel mina olen ämmamoor, tõi voodi juppidena üles, pani ja lükkas veel kappe edasi-tagasi jne, üksi, et see on ikka uskumatu 😍
Mul on tunded mitte laes, vaid seitsmendas taevas!!! 💖💖💖
Nüüd ma proovin seal kohe head und näha.
Olen tänulik kõige eest ja ma ei tea, mis edasi saab, aga tean et saab häid asju veel olema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar