Laupäev, mai 09, 2015

Emadepäeva eel taas

Armastus
Ma ei mäleta oma esimest emadepäeva... Jäin just täna mõtlema, milline oli mu esimene emadepäev...   Lihtsalt niisama. Ma ei mäleta. Aga  mäletan mitmeid emmedepäevi. Naeratustega. Pisaratega...
Mida aasta edasi, seda enam tajun, et olla   ema on suurim rõõm ja armastus. Suurim oma elu  karjääri tegemine... Olgugi, et on raskust, valu, muresid, pisaraid. Vähemasti on kellele mõeldagi, kui kunagi jäängi päris üksi...  Oli aeg, kus nii ei mõelnud. Koosolemine tundus igavene, miski ei vii lahku... 
Ja lapsed kasvavad   suureks alles aastate pärast - sinnani on igavik aega. Kunagi  tundub  vist igale emmele see nii!  Tegelikult läheb aeg uskumatult kiiresti...

Mida ma tegelikult öelda soovisin, ei teagi enam.... Vahetevahel juhtub ikka sedasiviisi, kui mõtted keerlevad palju peas...

Olgem õnnelikud ja  uhked laste üle, emad!

Kommentaare ei ole: