Mu kallikene jälle kodus. Saan näpita, kuid... Kaua ma praegust kallikest näpin, ei tea öelda. Uurisin täna veel arvuti paranduses, kas on mõtet veel parandada kõik veakesed... Öeldi, et ei ole. Läheb kalliks. Targem uus läpakas osta ikka. Seda olen juba pikemat aega mõelnud. Eks lähiajal peab ostma.
Täna sai palju linnas jalutatud. Õigemini asju aetud. Surnuaiaski viimaks jälle käidud. Ammu soovisin minna... Lihtsalt ei jäänud kuidagi minemiseks aega või oli pahad ilmad.... Täna põrkasin Raadilt mööda. Südames rahu jälle.
Sotsiaalkindlustusametis on igav käia. Tõdesin seda taaskord. Järjekord... nagu alati. Istu. Passi. Koridor kitsas. Ratastoolidele pole jätkuvalt mõeldud, kuigi välistrepiastmel aastaid ilus kaldtee. Taas oli koridoris mul tunne, et sõidan üle inimeste varvaste... Jätkuvalt mõtlen, miks ei võiks puude olemasolu seotud ID kaardiga, miks tarvis raamatukest, mille kaaned aastatega lähevad rahakotis hiirte kõrvadeks... See süsteem on minu meelest aegunud. Või ei ole...
Sai tuldud kesklinna tagasi üle pika aja mööda Emajõe kallast. Isiklik abistaja Kaari tegi väga ilusa pildigi.
Hommikul õue jõudes jäi silma selle aasta esimese võilill, mille panin juustesse. Miks mitte :) Vahel on mõnus lapsemeelne olla. Eriti kaunil kevadhommikul! Veel volbripäeval! Lootma jäädes, et tuleb hea ja tore päev...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar