Mul on uus hoolealune - Greg. Armas koerapoiss. Ei ole mu oma, kuid mu sõber esimesest silmapilgust. Ta vahvasti lonkab  kolmel käpal, tagumist vasakut käpa hoiab tihti üleval. Enam polevat häda kedagi, harjumus rohkem. Varjupaika kutsa oli.

Elu ikka mängib minuga ja mina naudin vastumängu. Mida sellega mõtlen, jäägu minu teada. 

Kassid harjuvad. Hommikul oli lahing. Kolmekesi olid üks suur kera. Karvad lendasid... Minut, mitte kauem.   Nüüd hoiavad 2 meetrit pikivahet. Bongo on kõige rohkem arg, elabki külmkapi otsas. 

Esimene kärbes kõndis julgelt köögiaknal. Kassidel pole mahti teda tähele panna.

Loomaaed taas oi milline mul 😂