Ehee, 21 näitust rahulikult teha, siis tulebki 100!!!
See arvutõde jõudis täna minule kohale. Aasta lõpus võivad mu maale näha Tartu kandi inimesed. Täpsemalt mõne aja pärast.
100-ni on minna veel ehk vaid mõned head aastad. Nüüd on õige aeg mõtlema hakata, milline sajas näitus tuleb ja millises palees 💛😋
Minu kunst jääb minulikuks. Sest värvis on elu ilu.
Mõtlen tagasi ka Kumule ning kaasaegsele kunstile... Kõik oli... Mina aga ei tajunud armastust ega ka valgust, kui oligi, siis väga väga vähe. Saan aru, et kunstis peegeldub ühiskonna kriitika. Sama hästi saab peegelduda armastust elu vastu... Võib olla pole ma tõepoolest normaalne kunstniku meelega kunstnik, kuid tean, kuid lahedalt keeruline on armastust kunsti panna ja samas kunst ongi armastus. Süngemaski kunstiteoses on kunstniku armastus. Ta loonud oma valu välja näitamiseks... Meile lihtsalt ei olda õpetatud süngust värviliselt ja armastavat nägema... Võib tunduda hirmus keeruline jutt. Tegelikult ei ole. Ka minu maalides nähakse kurbust... suure rõõmu kõrval. See ongi elu ilu. Kes mida kuidas näeb. Pole õiget ega valet kunsti ega kunstniku. On vaid siin ja praegu. Igalühel isemoodi see ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar