Otsisin tund blogis pilte papast. Ei leidnud, kui vaid jälle selle nalja tegemise pildi. Paberfotosid on temast veel...
Ma pole kaua jõudnud ta hauale... Meeles on... Kuid... Ja ta hing on kõikjal. Minu jaoks on see olulisem. Kuigi surnuaias peaks koristama...
Täna põles teeküünal tavaliselt kaks korda kauem. Päris huvitav oli ootada, millal kutsub...
Mina ei tea, võib-olla, et olengi minevikku ära tervendanud või andestanud olnule... Ma ei saa viriseda enam, milline papa oli või ei olnud... Oli nagu oli - seda muuta ei saa enam. Ja olekski vaja muuta... Siis peaksin ka end muutma.... Siis oleks olnud hoopis teistsugusem meil mõlemal...
Aga papa oli ikka lahe ja asjalik papa. Hea kokkaja. Tema järgi teen süüa või õigemini õpetan süüa tegema, et söök saab hea, kui valmistada tunde järgi 😍
Papa sai naljast aru. Mina elangi naeru ja naeratustega 😊😉 isegi siis, kui nalja väga polegi.
Papa oli alkoholik. Mulle rääkis alati, et joomine on paha. Ära joo... Ma ei joogi. 😍
Papa vihastas harva... Mulle ei meeldi üldse vihastada, vahel harva luban vihatunnet... 😍
Papa näitas armastust omamoodi, salaja ja tagasihoidliult. Mina ei oska niiviisi. Ma säran, kui on vaja. Seda vajan aga iga päev. Vahest ka öö. 😍
Papa õpetas mind joonistama.😍
Papa uskus minusse, et saan hakkama . Saangi hakkama. 😍
Papa oli päris tore vanaisa 😍 Vahetevahel mõtlen, kui tore vanavanaisa ta oleks võinud olla... 😍
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar