Eile oli lahe päev.Plaanitust väga mööda, sest mõni käik lükkus edasi... Kuid tahtsin ikka teist õhku ja ausalt ka, et väikest puhkustki... Ja mul oli kasutamata jõulukink - nii lahe on oma sünna eel tänada päkapiku elamuste eest 😍😉 Käisingi koos päkapiku Kristiga V Spaas.
Mulle endale oli üllatus, et väikesed vahemaad ujusin täitsa ise. Kristi ujus loomulikult mu kõrval. Ja mina karjusin , et upun... nagu igakord vees olles 😂 Siis jäätisekokteili juues, tuli järsku arusaamine, et mu keha ei kartagi nii uppumist, kuid mõistuses olev hirm, on see, mis kartab suuremat vett. Armastan väga vett tegelikult, kuid ujudes tuleb lollakas hirm nagu ei tunnetaks ma üldse oma keha... Kui saan näiteks kas või paar kolm korda kuus järjepidevalt ujuda, siis kaoks hirm...
Luks elu mul ikka, mis on nii nii tavaline elu praegusel ajal. Mõtleks, ma käisin vaid spaas lõõgastumas 😀Mis on mulle omakorda ka trenni eest...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar