Sõime Rannarestoranis.
Mina varbad vees, mis oli ääres tõesti soe, mõtlesin Karelile... Pärnu rannas on alati see hetk, kui naeratan ja tänan, et Karel oli mu elus... Vaatasin taevas... ja mõtlesin ta soovidele mulle... Usun, et ta võiks olla mu üle uhke... Aga kus kohtan tõelist armastust - seda ma ei tea... Alles sai jalutatud temaga mööda Pärnut... Juba üheksa aastat ei ole teda siin maailmas... Karelile mõeldes alati naeratan.. Ta oli parim sõber ja ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar