See roos on ILUS. Ilus kaheksateist päeva.
Mul pole aastaid nii kaua nii ilus olnud...
Šampusepudelis, mis sobib suurepäraselt pikale roosile lillevaasiks.
Kingiti kontserdituuri lõpul korraldaja Valduri poolt.
Mis hämmastav, roos on kasvatanud uusi rohelisi lehti!! Vanad närbunud ja kuivanud lehed langesid täna maha... ´
Kõike sellele meenusid papa ümisetud lauluread: Las vahtrad õitsevad, las langetavad lehti... Millegipärast. Aga laul "Aknal" on imearmas.
Papa muidu ei laulnud. Harva. Või purjus olles... Kuid soovisin hoopis teises tähenduses kirjutada...
Täna ka muusikapäev.
Täna algas oktoober. Usun, et oktoobergi möödub lennult. Hetkel on suhteliselt tühi. Tavapärane ´kuu ees. Mine tea, mis või kes võib veel üllatada. Kõigepealt võin ju iseend üllatada.
Oktoober on olnud üllatav kuu ja samas ühte oktoobrit ei taha mäletada. Kuid oktoobrides on elu pea peale keeratud. Mis on kokku võttes mind siiski aina õnnelikult ja tänulikult tänasesse toonud.
Usun, et igas kuus iga päev on head üllatavalt.
Rõõmsat ja värvilist oktoobrit. Ja udune hommik, nagu täna oli, võib ikkagi päikese välja tuua 💖
Selle roosiõie maalin ka kord. Siis saan rooside maalidest varsti omaette näituse teha. Las roosid õitsevad...😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar