Eile õhtul oli kuidagi üksluine ja igav... Isegi arvutist ja netist oli kopp ees.
Õhtud on järsku pimedad ja pikad. Eriti kella 19-st 21-ni, need paar tundi venivad ja venivad...
AGA
eile vaatasin tükk aega alustatud maali... Läksingi maalima. Kesköö paiku oligi maal valmis. Siis veel koristasin maalisest jäänud segadust...
Magama.
Ja oligi hommik jälle käes...
KUID
mu mõttes oli ammu, kuidas väljendada värvidega kergust, mida tunnetame nii pagana vähe, aga siiski rääkime palju, eriti viimasel ajal.... Mina ise pole vist kunagi keskendunud raskustele... ega ka kergustele. Mul on olnud tasakaal elus.
Olen elanud lihtsalt.
Mul oli must lõuend.
Mis võib kergem olla kui sulg...
Sedasi sündiski "Kerguse ja raskuse tasakaalu" maal.
Raskus ei pea ilmtingimata sünge olema.
Kerguse leidmine võib olla raske.
Kokkuvõttes on siiski kõik kergus, kui raskus on lahendatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar