Algaski detsember.
Hommikul aknast vaadates tekkis päkapikkude aja tunne. Lumekirme maas. Südame tuli hea rahu tunne.
On küll palju asju, mis teevad mind rahutuks. Need on need tegemised ja toimetused, mis võiksid minna ja olla paremad. Ja nii edasi. Kuid siiski on palju rohkem hästi. Rahutud asjadki on ausalt öeldes hästi, kui nendega tegeleda järjekindlalt ja heaga.
Tuleb vähem muretseda.
Rahulikult olla lollikindel.
Takistuste kiuste jääda ka iseendaks.
Super hea on see, et mul on jälle näituse maalid kodus. 😍
Üks mure vähem.
Arvatavasti tuleb kaks muret juurde. Ega tühja kohta ei või ju olla kuskil. Isegi mitte muredeski.
Oli hästi põnev ja rõõmus ja siiski veidi probleemne nädal.
Mul käiti külas. Lihtsalt niisama külas.
Sain töötava radika seinale. Vana radikas läks katki kuskil kuu tagasi... Ega tuba karjuvalt külm polnudki. Puhur töötas ... Kuid olen ise koguaeg paljajalu, mul peab natu soojem olema . Hea, et mul on juba isiklik remondimees Alo, kes püüab tööde vahel leiab ikka minu appikarjedele aega.
Kohtusin paari isikliku abistaja kandidaatiga. Seekord pakkusid töökuulutusele kolm inimest. Praeguseks hetkeks tean, et neist keegi ei olnud ega ole päris minu inimene. Keegi ei jäänud mitte proovipäevalegi. Põhjusi siin mitmeid. Aga jah, mul ei olnud endal töökuulutust panneski seda head kõhutunnet, et nüüd kohe leiangi selle järjekordselt õige isikliku abistaja... Mõistus ütles aind, et pean midagigii tegema, et hakata otsima uut isikliku abistajat...
Usun, et tuleb mõni hetk kõhutunde tunne ja panen uue töökuulutuse.
Sel kuul võtan aasta kokku. Võin juba täna öelda, et on olnud keeruliselt segane aasta. Samas väga hea aasta. Olen isiklikult palju õppinud...
Head advendiaja algust kõikidele!
Olge hoitud ja armastatud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar