Nunnu kohvimasin ...

 

... leidis oma koha mu köögis. Minu köök arvatavasti talle teine köök ja siin uued kohvjoojad...Leidsime Kristiga nunnu juba nädala alguses tasuta kraamist facebookist, asukoht Tallinn... Minu armsal hästi teenitud kohvimasinal hakkas kütekeha läbi minema, kohvi tilgutas tilk haaval kolm tundi. Minul sai kannatus otsa, kuigi olen ju kannatlik igas mõttes. Oli uut vaja. 

Ma ei torma pea mitte kunagi päris uut ostma, ükskõik mida. Vahel siiski, kuid siis ka ei torma... 

Nunnukas tuli postiautomaadi. 

Aga täna postiautomaadi juures avastasime, et Kristi unustas telefoni koju. Õnneks oli ta koduni autoga tagasi sõites paari  minuti tee... Mind ja mu ratastooli tagasi toppida autosse paariks, max viieks minutiks oleks olnud  suhteliselt mõttetu... Seega jäin sinna samasse ootama. Alguses käis küll peas läbi, mida inimesed arvavad, kui näevad, et seisan - loe ,ratastoolis istudes - seal, et ma ei viitsiks kellelegi midagi rääkima hakata - kujutage ette, et mina ja arake... Pole ju minulik!!! 

Siis nägime taarapunktis suurte pudelite kottidega noormeest. Palusime teda, et valvaks mind või nii... kui toimetab oma pudelitega. Ta naeratas. Oli nõus. Vahetasime paar sõnagi. 

Mul oli mõnus olla linnas Vahi Selveri ees üksi. Ikkagi üksi. Viis minutit. 

Siis tuli Kristi tagasi. Käisime poes. Tulime poest auto juurde. Alles siis sõitis noormees taarapunktist minema ja lehvitas meile,

Selline vahva vahejuhtum siis

Kodus nunnu kohvimasin tegi kohvi valmis vist kolme minutiga. Hästi kiirelt.

Vana masinaga jätsin ilusti hüvasti. Ta läheb jäätmejaama.