Kõik Tähed on Tähed. Juba praegu. Alati. Nii saades kui ka päris elus. Laval.
Seda usub ja tõdeb ka German Gholami, et kõik ongi Tähed.
Ta ütles minulegi, et olen Täht.
Küllap olengi. Omamoodi. Igatahes mul on suur tänu Germanile.
Huvitav ja imeline on mõelda täna siin ja praegu, et oleme Germani paralleelsel tähe säraval teedel koos käinud pea viisteist aastat. Ta laulis ju tänu Helenale minu esimesel näituse päeva heategevuskontserdil. Oleks siis keegi öelnud mulle, et täna oleme laulmisega niiii seotud nagu mina suudan ja soovin ning me, loomulikult eri teedel, niisuguse tähesärani nagu mõlemal on - siis ma arvatavasti oleksin lihtsalt naernud... Uskusin, et German jõuab väga kaugele, kuid ma ei uskunud ega lootnud, et kunagi veel kohtun... Ammugi ei teadnud ette oma näituste karusselle ega sedagi, et hakkan kord laulmisega tegelema...
Elu on uskumatult imeline kink.
Kink, mille harutavad lahti Tähed.
Mina hoian kõikidele Tähtedele varbaid!
Naudin Tähtede säramist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar