Olen hakkanud mitte jagama igakord blogi linki facebookis. Ja näen , et mu lehte on külastatud poole vähem....
Kuid ega ma sellepärast sugugi ise kurb ei ole. Ausõna.
Tahtmatult tuleb mõte, kas tõesti inimesed on nii harjunud, et facebook on peamine elu-olu, toob absoluutselt kõik näpu ulatusessee, et ise oma mälu ja väikese vaevaga ei leiagi lehti üles või ... Facebookita ei ole nagu mindki ja sind olemas...
Ometi oleme olemas. Nii mina kui sina.
Elame oma enda elu...
Mina panen küll oma mõtetes enda iga päevale ise tänulikke meeldivusi, Iseendaga rahulolus olemine on kõige oluline.
Aitäh neile lugejatele, kes leiavad mu ridadelt midagi iseendalegi ilma facebookita!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar