kolmapäev, juuni 28, 2023

Tavaline lahe päev ehk olla vahetevahel naine...

 ... kes end unustab liblikaplaneedile näiteks. Lubab olla iseendale vallatu ja muretu naine, kas või paariks hetkekski. See on nii võimas ja särav tunne. 

Viisin kollase ratastooli kummide vahetusesse. Kolm aastat ilusti vastupidanud, kuigi oi, kui palju rallitud. Nüüd laulan bemmil uued kummid... 
Kolme - nelja aastaga olen täitsa harjunud oma ratastoolidega. Et ei renti... Ja ega remont ei lähegi meeletult kalliks nagu räägiti mulle, et jumala eest ratastoole isiklikke taha, sest et ei jaksa ära remontida... Siiani pole küll miskit hullu olnud. 
Hea tunne on.
Esiteks, ma ei pea kellelegi mitte midagi tõestama, miks vajan mitut ratastooli. 
Teiseks, saan muuta natuke ilmet... Ratastoolgi peaks särama... Sulanduma minu olemisega üheks...

Ostsin voodipesu. Olin  seda tahtnud voodi saamisest saadik      Uues voodis peab olema uus voodipesu. Nüüd olemas. 
Üks unistamismure vähem.

Veel leidsin kirbukalt kleidi.


Mida veel vaja ühele naisele... Veidi lollitamist ja naeratamist, mis mul viga on, et mind ei nähta.... Tean aga, et õige hing näeb kaugelt , peab lihtsalt õigele poole vaatama... 

Kommentaare ei ole: