Leidsin õhtul oma lux postkastis selle kirja (copy tegin täpselt, nii nagu kiri oli kirjutatud. Nime e-aadressilt jätan siiski igaks juhuks mainimata - mine tea... Võin öelda, et nime järgi ta tuntud ei ole, vähemasti mina pole kuulnud sellise nimega imetegijat.) :
"> Tere ,sattusin su lehte lugema ,kunagi sai juba
> kirjutatud natuke. Kui oled
> v?imeline palkama endale isiklikku abilist ja veel tunnitasu eest
> ,j?relikult sul l?heb h?sti, nupp l?ikab ! Ma
> oleksin sinu isiklikuks abiliseks ,aga mitte sinu sandinahoidmise
> eesm?rgil
> !!!! Sai
> juba kord sulle kirjutatud ,et olen saanud p?hitsuse ravijaks ,ka seda
> ,et sinul ja mitte?helgi pole kohustust haigena elada , sul ju
> k?ik j?semed on alles ja sa ei ole
> sant! Minul marutaudis arstid tegid
> ajukahjustuse ,niiet k?nev?imegi kadus enamjaolt ,olen suutnud selle
> tagasi saada ja enamv?hem taastuda,olen n?inud pealt uskumatuid j?ledusi
> ja imelisi tervenemisi. Kui sul soovi on ,v?in
> proovida vahemaapealt sind aidata, aga kui ajad mitteuskumise joru ,siis
> pole v?imalik ega lubatud . Valik on sinu ."
Mis oskate öelda!!!???
Mina ei oska midagi kosta :)
Mäletan juba poolaastat tagasi oli kirjutajal, muidex see kirjutaja on meessoost, umbes sama text. Tookord vahetasin temaga mõned kirjad, siis katkestasin kirjasuhte. Asi läks absurdseks. Ta ei saanud kuidagi aru, et ma ei ole sant. Ma ei tunne end absoluutselt vigasena. Vastasel korral ei oleks ju mina ise :D
Imesid tegelikult usun. Imesid on olnud mu elus mitmeid. Juba see, kuidas 6 aastaselt läksid mul sõrmed rusikast lahti... Mäletan siiani vanatädi kätesoojust, kes paitas vaid mu käsi...
Aa nüüd :)
Einoh :)
Kui ta soovib lugupidamist ravitsejana - siis sorry, mina küll ei suuda teda tõsiselt mõista.
Minu valik on jääda siiski ISEENDAKS :) Ma ei saaks olla igaühe meele järgi, et olla see, kes neile meeldiks minust, kuid mitte just sellisena, kes olen...
Olen vist negatiivne :P ega ei saa aru, mis mulle hea on :D
Ma ei hakka igatahes üle öö kõndima kellegi käsu peale!!!
Veel enam sellise jutu peale...
Täna ilmnes, et EPNÜ-l olevat mu õlga toetuseks alla vaja. Aa ma ei mõista negatiivsena, et minust kõnelevad siiski head. Et olin tegija. Mul tuleb olla positiivsem.
Mhmm.
Enda meelest andsin EPNÜ-s lahkumisavalduse rohkem kolm kuud tagasi ning täna hämmastas mind siiralt esinaise lootus, et ma jään EPNÜ-sse...
Andeks, ma ei saa aru!
Kas mul ei tohigi olla oma valikuid? Arusaamisi? Seisukohti? Jne.
Tean tegelikult praegugi, kuidas (minu kunagisel) EPNÜ LEO-l läheb. Kurb küll tõdeda, aga kaos on... Usun, et liikmed ei tunnista seda. Ja ehk on paremgi, kui ei tunnista, sest loodan kogu südamest, et suudavad päästa LEO uppumisest. Mina jälgin mängu kõrvalt. Olen ammu lahkunud. Ma ei suuda uskuda, et oleksin üksinda, muidugi Maarja vapral kaasabil, päästnud LEO. See oli nagu peaga vastu seina jooksmine. Väsisin.
Andsin heaga vaba tee teistele. Aga jah - teadsin, et nad ei saa minuta hakkama. Pagana pihta, mulle ei meeldi enda esile tõstmine...
Päh!!!
Ma polnud tegija EPNÜ-s. Tegin minimaalselt.
Ma pole öelnud, et keegi on halb, mittetegija... Kuigi tegemisele oli suur vastuseis.
Mul oli nagu jonniva lapse tunne, kes tahab, tahab, aina tahab... Loobusingi jonnist.
Keegi ei julgenud nagu jonnimänguga kaasa tulla.
Enda arengu mängumaa jäi mul kitsaks :)
Just süüdistati, et olen öelnud, et esinaine on paha ... ja ma peaksin olema rohkem positiivsem, mitte nägema ainult halba ja pahadusi... Jumala pärast, sorry, kui olen negatiivne, miks mind igatsetakse taga... :)
Homme püüan olla positiivsem :) :P ;)
Kuid omast LEOst olen ammu lahkunud.
Mul uued eesmärgid.
Kuigi EPNÜ käekäik läheb siiski korda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar