Väike Prints - ainult südamega näeb

lugesin just taaskord Antoine de Saint - Exupéry VÄIKEST PRINTSI. Kunagi kooliajal Sillaotsal sai Väike Prints mu üheks lemmikuks. Siis oli mul kahju, et sellest ei soovinud õpetaja kirjandit. See oleks olnud kerge just Väikesest Printsist kirjutada, kui mingist ala Noorest kaardiväest...
Mul kodus raamatut pole. Nüüd nägin Riina riiulis (huvitav, et ennem polnud tähelepanud...) Südames käis soe judin läbi - Väike prints, mõelge, jälle saan lugeda.
Sellest ajast vaatan tihti taevatähti ja mõtlen roosile ja lambale ja Väikesele Printsile :) Ka nüüdki. Ma vist ei suuda imelik suur inimene olla, kes ei suuda mõista, et see Väikese Printsi lugu on väljamõeldis. :) Ja mina ei soovi ka.
Mäletan, et vähemasti oma Merilile räägisin mitu korda Väikesest Printsist tähel ja me piilusime koos aknast tähte sügis - talve õhtuti. Silver ja Merli olid väiksemad, et mõista... Kndlasti kuulasid nemadki unejjuttu...
Ka Urmasele räägisin...
Armununa vaatasin tähti. Vahel üksinda omaette. Vahel isegi exiga koos. Ja salamisi mõtlesin ikka Väikesele Printsile :)
Väikesest Printsist hõõgus see leek, mida mina olen eluaeg otsinud. Minus seda siirus pole või leidub hiiglama vähe,meie maailmaski on seda minimaalselt. Sest meid on palju siin maailmas ning meil on palju tegemisi... Unustame ära, et süda näeb, aga mitte silmad...
Kui kurb olin kaks aastat tagasi, kui mulle prooviti selgeks teha, et langev täht on tolmukübe. Füüsikaliselt... Aa mul oli ja on siiski igatsus millegi siira järele... Olen mõelnud, et Väikese Printsi kodutäht ei tohi olla langev täht, siis on tähe alla langemine Väikese Printsi kodu kindel hukk. Katastroof.

Kas teile tundub, et Väike Prints vaetevahel on meie lähedal ja õpetab südamega nägema üht roosi... Mulle küll tundub nii ;)

Lähen nüüd magama. Enne veel vaatan taevast.

Teilegi

"Vaadake taevast. Küsige iseendalt: "Kas lammas sõi roosi ära, ei või jaa?" Ja te näete, et kõik muutub...
Ja ükski suur inimene ei saa iialgi aru, et see on nii tähtis!"

See katkend raamatust.

Hoidkem iseendas siiski lapsemeelsust!!!
Siis on kogu elu meile tähtis ju ja me saame üle raskustestki :)