reede, juuli 07, 2006

praktilise elu baleriin :)

Päeval oli selline msn-i vestlus, katkend sellest (loodan, et sa, tilderlind, ei pahanda, et kasutan su sõnu otseselt!):

... says:
tiia, mul tuli praegu elav kujutlus, et sina oled praktilise elu baleriin
... says:
st. balletis läheb kõvasti jalgu vaja
... says:
ja mulle tuli meelde, kuidas sa midagi laua peale panid
... says:
jalgadega
tiiatibu says:
:)
... says:
ja seetõttu oled baleriin
... says:
nende pisikeste jalgu tuleb trennida, kui käed on mängust väljas

Praktilise elu baleriin! See pani mind mõtlema ja meenutama. Huvitav on see, et väga palju on öeldud, et mu käed olevat baleriini käed. Mitte jalad. Mu käed painduvad igatpidi. Samas on käed habrad ja õrnad, kui nad on vabas olekus. Noorena neiuna korrati korduvalt, et mu jalad on koledad. Ma hakkasin lausa omi jalgu vihkama teatud aeg. Ei, mitte seepärast, et nad olid mul käte asemel. Vaid sellepärast, et mul pole korralikku säärejooksu... Ma ei kandnud iial noore neiuna minit. Mäletan, milline shokk oli emale paar kleiti, mis olid ülespoole põlvi mulle ega ma ei võinud neid kleite hästi selga panna... Nüüd on mini mu lemmik. Mu ex oli see, kes küsis, miks lühikest seelikut ei kanna siis... Ma tunnen end minis ülihästi ja ma ei mõtle enam, et mul polegi ühtki ilusat kehaosa. On. Mu jalad. Ja ka mu juuksed :) Aga praegu jutt jalgadest.
Minu jaoks on maru tähtis jalgade puhtus ja hoolitsus. Mu jalad on näiteks arvuti taga sama võluvad nagu teiste käed.
Baleriin - ei ole kunagi soovinud olla. Aga praegu mõtlen, et see mis on minule tavaline võib teistele tunduda kunst. Balleti kunst, millest mina omakorda aru ei saa.
Peotantsija olen tahtnud olla terve elu. Aa üks-see-sama teeb ju välja. Kõik kunst.
Ihhii, ahvatlen ka oma ebatavaliste jalgadega :) Kallasin ükskord jalaga kohvi, noh jalad laual (minu jaoks tavaline asend kui midagi, kui laual on vaja toimetada) ning kutt teatas rahulolevalt, kuid pabinas selja tagant: "Ära ahvatle mind!" Issand jumal, kallasin kohvile, mõtlesin kohvikannu hoidmisele, mis on pingutus ja tema mõtles jumal teab millele :D Lubasin Ainile kohvi pähe vallada, siis on erutavam :D
Loomulikult ma ei kallanud kohvi pähe ega ei ahvatlenud kah :P :)
Samas mõtlen, et nähakse küll vahetevahel mind naisena igapäevastes toimingutes. Kuigi tegutsen pisut harjumatul viisil.
Tegelikult mu jalad väsivad samamoodi nagu käed. On öid, kus jalad surevad voodis ning ma ei suuda leida jalgadele asendit, et see suremistunne asenduks mugava puhketundega. See on see, mida keegi ei tea ega aimagi. Lihtsalt pean oma jalgu rohkem hoidma... Mitte üle pingutama, kuid sellele keeran kõige vähem tähelepanu. Mul pole lihtsalt soont istuda paigal.
See loob kõik meeldiva tunde, et elu, mis ongi otsast lõpuni kunst, on mõnus kunst elada. Olla olemas. Jääda alles. Jääda iseenda moodi baleriiniks praktilises elus :) ;)

Kommentaare ei ole: